Nähtamatu/nähtav

Oi kui ilus ilm täna on. Just sobiv kohtumiseks vana hea sõbra Pillekesega. Ta on Saaremaad väisamas ja mina ka kogemata kombel linna juhtunud. Plaan on minna linnu lahele hulkuma nagu ennevanasti ikka kombeks meil oli. No kui ma veel nähtamatu olin. Mõnikord ma igatsen neid nähtamatuse aegu taga. Aga hei. Vähemalt ei istu mulle enam keegi peale. Linnas on muidugi palju keerulisem liikuda. Niisama ringi jooksev jänes! Loomakaitse ja muidu hoolsad linnakodanikud poevad nahast välja, et mind kinni püüda. Ja metsas on Rebased ja ükspäev nägin isegi jahimehi. Vot neid kardan ma üle kõige.
Aga teate, ma siin ükspäev avastasin, et ma päris kaotanud oma nähtamatuse võimet pole. veel parem, ma suudan seda mingil määral kontrollida. Kui ma väga tahan ja kõvasti pingutan, siis suudan end muuta peaaegu nähtamatuks! Oi ma olin õnnelik kui selle avastuse tegin.
See juhtus ühel päeval metsas. Üldiselt saan ma metsaelanike ja eelkõige teiste jänestega imeliselt läbi, kuigi nad on ääretult rumalad võrreldes nt minuga (aga nii kipub see enamasti olema jah). Aga ühel päeval kui mina parasjagu vana keldri juures jalutasin, nägin juba eemalt tulemas Humbertit. See on üks vana ja eriti ülbe jänes. No ta peab ennast maailma nabaks. kuidas ta siis ei tea, et see olen hoopis mina? Igatahes oli ta mind märganud ja tuli otsejoones minu poole peas selline nägu, et tal on plaan mind surnuks rääkida. Mina seda enneaegset surma niiväga ei tahtnud. Tahaks veel elada natuke. Igatahes hoolimata ilmselgest faktist, et ta mind näinud oli, üritasin end võimalikult märkamatuks teha. Tegin näo, et mind pole seal ja lootsin, et... noh, ühesõnaga lootsin imet. Ja päris imelik oli vaadata kui ta siis järsku poole hüppe pealt seisma jäi, lollil ilmel keldri poole vahtis, tagakäpaga kukalt sügas ja siis pettunult minema lippas. Ja see pole ainus kord!

P.S minu meelest on see karjuv ebaõiglus kui intelligentsetele loomadele valmisõigust ei anta. Ma tahan samuti ju Eestimaa Elu Edendada. Hähh, kui veidi vanemaks saan, siis hakkan ise presidendiks, kui mitte kuningaks.

Uudiseid mutukarindelt.

Mutukarindel muutusteta.
nad on eniselt hullud.
Vaadake kui inimesed ja mõistlikud jänesed vaatavad kõiki neid tähtpäevasid ja kommertspidustusi kerge sarkasmiga. No mutukad võtavad kõike väga südamesse ja tähistavad iga tähtpäeva ja kalendripüha kui oleks selle vahele jätmine karistatav surmanuhtlusega. Nad kipuvad alatihti üle pingutama.
Te oleksite pidanud nägema neid sõbrapäeval! Isegi Krahvinna Baudelairbonboux (teate küll see eriti uhke ja kõrk mutukas) oli endale punaste vilkuvate südamekestega kaunistatud kübara muretsenud. Ja tema oli väga tagasihoidlik võrreldes teistega. Metsas avati valentinipäeva postkast, mida tuli iga tunni aja tagant tühjendda, sest ta täitus nii kiiresti. isegi mulle saadeti paarsada kaarti. Ma ei taha teada, mis siis veel populaarsemad mutukad said. Ja terve metsaalune oli paarikaupa jalutavaid mutukaid täis. Juba mitu nädalat tagasi oli igaüks endale paarilise otsinud ja selle pärast nii mitugi kaklust maha peeti. Aga valentinipäeval üksinda olla, see oleks mutukate jaoks sama kui jaanipäeval mitte tuld teha või jõulude ajal mitte kinke saada.
Ja noh, nüüd algab see seaaasta. Juhtumisi sattusin kuulma kuidas mutukate ühendsegakoor harjutas laulu nimega: "Ah sina vana õnnelik siga!". See oli kole. Ja annab ettekujutuse sellest, mis ees ootab täna õhtul...

The best things in life are free!

Nagu näiteks sõprus! Ilusat sõbrapäeva kõigile kes end puudutatuna tunnevad. Kallid olete! Sina ka Pets!