Olete tähele pannud - õues on sügis. Metsad lõhnavad seente, mulla, langenud lehtede ja niiske sambla järele. Selline natuke nukker, aga väga ilus.
Pilleke käis ükspäev oma uue jalgrattaga mind vaatamas ja tegi mulle natukene sõitu isegi. Rääkis mulle oma raskest elust ja mina jälle kaebasin mutukate peale. Oli äärmiselt värskendav jutuajamine.
Olles nüüd metsajänku olen peaaegu et unustanud kuidas kirjutada arvutiga. See toksimine on eriti vaevaliseks muutunud ja lauseid ka enam moodustada ei oska. Aga metsas on tunda sügist.
Kuna ma enam eriti tihti internetti ei satu, siis arvan, et mul tuleks see blogi sulgenuks kuulutada. Või kui kellelgi on vastuväiteid, siis esitada need paari järgneva kuu jooksul. Aitäh ja tänan tähelepanu eest!
P.S Tervitusi Petsile
