Hoppy birthday!

Täna hommikul ärkasin ma kohutava kisa peale üles. Esmalt mõtlesin, et tuletõrjealarm, siis meenus, et seda meil pole, järelikult pidi midagi muud olema. Kui mul oli õnestunud silmad lahti ja kõrvad kinni panna, sain aru, mis toimub. Mutukatesegakoor laulis mulle sünnipäevalaulu. Külalisesinejaks oli Pets, kes esitas huvitava soolo osa. Olgugi, et laul oli iseenesest mutukalikult mitmehäälne ja mitte just parim (aga kindlasti huvitavaim), oli see siiski neist väga armas.

Eilne pidu oli ka tore. Tänan kõiki, kes kohale tulid, see oli mulle suureks rõõmuks. Ja ni palju apesline, mandarine ja veel kord apelsine pole ma näinud ilmselt sellest ajast alates, kui ma ühes kaubanduskeskuses kogemata apesinikasti kinni jäin (aga see on teine lugu, mida ma võibolla mõni teine kord teile jutustan). Eriti suur heameel on mul loomulikult Petsi üle, ta millegipärast käib mul väga harva külas... Ja teistele ka tuhat tänu tulemast

Kui sis küsite, et mis tunne on olla jälle aastakese vanem, siis lihtne vastus oleks, et veidike nagu lapik (ilmselt tingitud sellest, et keegi ei suvatsenud vaadata, kuhu ta istub, ning äärepealt oleksin leidnud oma kurva lõpu...)

Aga täna on plaanis mutukatega minna Kolmanda banaani saladusse minu sünnipäeva tähistama. Tõotab tulla lõbus õhtu :D