Maajänes

Olen muutunud peaaegu metsjäneseks. Täna on esimene kord nädala aja jooksul, mil ma linna satun. Muidu pesitsen ikka Sutus. Harin maad, karjatan mutukaid ja hoolitsen majapidamise eest. Mulle see maajänese elu täiesti sobib. Mõtlesin, et kutsuks oma head sõbrad Petsi ja teised pehmed ka endale seltsiks, aga nad keelduvad mulle külla tulemast, hämavad põhjenduseks igasuguseid uskumatuid vabandusi.
No eks mul tuleb siis uusi tutvusi sobitada.Olen ikkagi sotsiaalne jänes. Uute sõprade valik on siin metsas ootamatult laiem kui oleks osanud arvata. Näiteks see sama Sutu jänes on tegelikult täiesti huvitav tegelane - mul tuleb metsaelanike suhtes oma arvamust ilmselt muuta.

Huvitav, kas mutukate karjatamise eest oleks võimalik mingit põllumajandustoetust välja võidelda?

Mutukad metsa!

Nii, oleme siis kogu mutukaperega (va nõudepesupäkapikud) Saaremaale kolinud. Selgus, et linnakorterist nad suuremat ei hooli ja suurem osa läks kohe esimese tretiga Suttu. Vaevalt sai autouks lahti tehtud, kui tormasid kõik metsa laiali. No neil on seal avastamist küllaga ja võimalus tutvuda kohalike ahjualuste ja muude sääraste tegelastega.
Olen minagi suure osa ajast just maal veetnud. Seal on huvitav. Kohtasin kohalikke jäneseid ja käisin nende juures teeõhtul. Tavaliselt ma nende metsloomadega eriti ei lävi, aga need näisid küllaltki arukad olevat. Matsid, seda küll, aga ikkagi jänesed.
Lisaks jänestele on kadastikus endale elupaiga leidnud ka rebased. Mina neid ei karda. Minu lõhn ajab neid hirmsasti segadusse, aga nad mind ei näe. Nii on päris huvitav väikesi rebasekutsikaid narrimas käia. Sellega tegelen ma muidugi harva, jäägu narrimine ja kiusamine ikkagi mutukate pärusmaaks. Sellisele soliidsele jänesele nagu mina seda olen, selline tegevus nagu hästi ei sobi.
Aga ilmad on siin ilusad. Minu vari on natukene tumedamaks läinud - ilmselt hakkab päike mullegi peale. Pille vaeseke muidugi ei näe seal poes ilmselt päikesejänkutki. Arvan, et lähen nt laupäeval talle külla. Ta on siis üksi poes ja sureb ilmselt üksinduse kätte ära, kui tal kedagi seltsiks pole... Aga seda me ju ei taha.

Eile õhtul mängisin Pillega nõrkemiseni lauamängu, mille ta ise oli valmis nikerdanud. Neljast mängust 3 küll tema võitis, aga ma arvan, et ta tegi sohki. Aga olgu pealegi, ma lasin tal võita, ta oli niigi kurb eile.

Õues on kohutav ilm. Vihma kallab nagu oavarrest. Huvitav, kust küll selline väljend tulnud on? Ma ei tunne end hobiaianduses ja köögiviljanduses just eriti kindlalt. Valgustage mind ometi!

Pilleke on ilmselt esimest tüüpi pakkija. Juba praegu on tal enamus asju ilusasti ära pakitud ja sildistatud ja nummerdatud ja nimekirjad koostatud. Uskumatu, kes oleks temasugusest tuulepeast midagi sellist oodanud!