Ahh, millised ilusad ilmad. Need on tõsiselt pärssinud minu töötegemist. Kuidagi laisaks ja leboks on see elu läinud. Päevad läbi vedeleme teiste imaginaarsetega koos Pirogovi platsil, libistame vastavalt maitsele kas "Mutuka Magusat" või "Imaginaarse Imelist" (mõni võtab ka "Väikeste Vägevat", aga mina seda ei teeks - esialgu mõjub ta küll lausa taevalikult, kuid pärast on kuni jaanipäevani selline peavalu, et oi oi oi).

Aga te peaksite nägema, milline imeline päevitus mul juba tekkinud on, või õigemini tekiks kui päike minust läbi ei paistaks, aga ma võin kihla vedada, et see õhkõrn vari, mis minust siiski jääb, on muutunud tibake tumedamaks küll.