lumelinnast ja plaanide muutusest

Lubasin kunagi kauges minevikus oma suurtest plaanidest rääkida. Tingimuseks oli see, et blogger hakkab mind normaalselt sisse logida laskma. Samahästi oleks võinud ma öelda ka et blogin siis kui päike tõuseb läänest, vesi voolab üles mäge või lumi sajab maha.
Aga see viimane ongi juhtunud. Oo imet. Sellega seoses jäävad minu suured plaanid ka ära. Nimelt kuna meil selline lumevaene talv oli, siis hakkasin ma end oma valges rüüs kuidagi veidralt tundma... No ma ei tea, nagu hakkaks laulatusele minema. Ja need rebased... no ei andnud teised mulle rahu, muudkui piilusid ja luurasid. Oligi siis plaan oma seitse asja kokku pakkida ja Tartusse ära tulla. Eriti kuna ma olen kuulnud, et Pillel pidi olema probleeme allüürnikega ja ta nendega hakkama ei saavat. No minul on kogemusi igasuguste pisikeste kantseldamisega. Küll ma oleks selle wincenti ja tema sugulasedki enda pilli järgi tantsima pannud.

Kuna nüüd aga lumi maha tuli, siis jääb see mõte ehk katki. Vähemalt lume sulamiseni olen veel metsas.

Muide mutukad on lumest hullupööra vaimustuses. nad ehitasid lumelinna. Mitte sellise, nagu ma olen näinud inimeste seas... no sellist kahe liumäe ja kolme muu ehitisega. Oo ei. Esiteks asub kogu nende lumelinn lume all. Seal on pikad pikad ja keerulised labürindid, lõputud lausa. Ja suured saalid ja väikesed saalid ja saalid, mille kohta saal on palju öelda, pigem luuakapp. Ja lumelosse ja lossitorne, müüridele mehi morne. Lumelohe seitsme peaga...No ja loomulikult on seal ka liumägesid ja tontlikke kujusid ja kõike noh. Ning iga päev nad muudkui laiendavad ja parandavad seda lumelinna. Tõsi aegajalt satub keegi, mõni kits või rebane või jänes kogemata nende lumelinnale peale astuma ja seda lõhkuma nii. Oi kui vihaseks selle peale mutukad saavad. Nad kogunevad suureks kambaks ja hakkavad pahategijat pisikeste lumekuulidega loopima. Nad on uskumatult täpsed kusjuures. Ja uskumatult agressiivsed. Mõned isegi lavastavad kahjutööd, et saks lumesõda pidada... Hullumaja ma ütlen...