Paaniline hirm vananemise ees

Mul on varsti sünnipäev tulemas ja see paneb mind tõsiselt muretsema. Ah mis sa nüüd selle pärast põed, ütlete te kindlasti. Aga kas te tarkpead teate ka kui vanaks jänesed üldiselt elavad? Ja kas te üldese aimate kui kaua mina juba siin päikese all ringi hüpanud olen? Novot! Ma juba tunnen kuidas surm mulle kuklasse hingab nii et kõrvad ta haisvas hingeõhus laperdavad.
Aga üks on kindel, siin metsas Mutukate keskel ma küll oma sõnnipäeva ei tähista. Oi nad armastavad sünnipäevasid väga. Nad tulevad hommikul tordiga, millel on piinlikult täpne arv küünlaid ja kingivad sulle kuuldetorusid ja "Prillitoosi" viimase hooajaga kassette ja nii edasi. Ei, nad ei mõtle midagi halba. Kaugel sellest. Aga paha lugu on see, et nad üldse häbematult vähe mõtlevad. Igatahes kavatsen ma sel aastal (nagu eelmistelgi) oma sünnipäeva Tartus vastu võtta. See on üks igavesti noor linn. Ah et kuidas ma sinna saan? Ilmselt sõidan mõnel autol jänest.