Ei, ma ei ole surnud...

...kuigi paljud näikse nii arvavat. Ma lihtsalt olen aktiivsest elust tagasi tõmbunud. Loobusin nii oma mandarinikasvatusest kui pesupulbritööstusest, samuti müüsin maha oma raudtee osaluse. Olin nad jalule aidanud, edasi saavad nad ilma minuta ka hakkama. Nüüd on mul raha küllaga ja saan lubada endale puhkust looduskaunis kohas. Vabal ajal (ja kogu minu aeg on vaba) majandan ma mutukaid või hulgun niisama metsas ringi. vaba jänese elu on võrratu. Aegajalt võtan ette mõne retke Orissaarde, et seal ühte konna külastada.

Aga paar päeva tagasi käis Pille mul külas. Ma tean küll, et igal kevadel võib teda minu kandis riisumas näha. Ma oleks teda ehk aidanud, aga mu käpad on liiga lühikesed ja rehavarred on neil teadagi oi kui pikad. Aga no olin vähemalt talle seltsiks. Paistis, et temagi rõõmustas minu nägemise üle. Rääkisime pikalt maailma asjadest. Sain palju huvitavat teada. Aga teile ei räägi. Vot.

Aga ilmad on nii ilusad!!! Minge õue! Kohe! Marss!